Biosöega kaetud katselapid

Kas biosüsi on potentsiaalikas mullaparandaja?

Biosüsi on biomassist hapnikuvaeses keskkonnas toodetud süsi, mida kasutatakse mullaomaduste parandamiseks. Idee uurida biosütt kui mullaparandusainet saadi Amazonase jõe kallastel asuvaid Terra Preta mullaga kaetud kunagisi põllumaid uurides, sest need on püsinud tänu biosöele viljakad üle 2000 aasta.

Biosöe omadused sõltuvad toorainest ja tootmistingimustest ning varieeruvad väga suurtes piirides. Raske on leida kahte biosütt, mille omadused täiesti sarnased. Tänapäeval tekib biosütt jäätmena pürolüüsikateldes ja seda toodetakse tehases. 1 tonn biosütt maksab 500 – 1000 eurot.

Eestis on uuritud biosöe mõju mulla omadustele, põllukultuuride saagile ja toiteelementide leostumisele 10 aastat. Uuringud on toimunud valdavalt Eesti Maaülikoolis (fotodel ülevaade rajatud põldkatsetest biosöega, EMÜ). Selle aja jooksul läbi viidud põld-, nõu- ja lüsimeeterkatsed on näidanud:

  • Biosüsi vähendab mulla lasuvustihedust, suurendab eripinda ja C/N suhet ning lühiajaliselt ka väliveemahutavust, pH-d ja taimedele omastatava vee ning K, P ja Ca sisaldust.
  • Biosöega saab kiiresti ja pikaajaliselt suurendada mulla süsiniku (C) sisaldust. Põhuga võrreldes on biosöe mõju mulla C sisaldusele oluliselt suurem.
  • Põllukultuuride saaki biosüsi ei suurenda. Põldkatses oli esimesel aastal biosöe mõju suvinisu saagile isegi negatiivne. Biosöe mõju saagile on positiivne peamiselt troopilises ja subtroopilises kliimavöötmes, liivastel, väga happelistel ja väikse neelamis- ning veemahutavusega muldadel. Enamikes parasvöötmes läbi viidud
    katsetes ei ole biosüsi saaki suurendanud.
  • Kõrgel temperatuuril (>800°C) toodetud biosüsi vähendab N leostumist, kuid vahekultuuri kasvatamisega võrreldes on biosöe mõju oluliselt väiksem.
  • Mitmed mujal tehtud uuringud on näidanud, et biosüsi vähendab mullast dilämmastikoksiidi (N2O) emissiooni. Eestis on seda seni vähe uuritud, kuid siiani toimunud katsetes ei ole biosöel N2O emissioonile mõju olnud. Samuti ei ole biosüsi mõjutanud metaani (CH4) ja süsinikdioksiidi (CO2) emissiooni mullast.
  • Biosüsi võib olla perspektiivne materjal, millega vähendada sõnnikuhoidlast ammooniumlämmastiku (NH3-N) emissiooni, kuid seda on vaja veel täiendavalt uurida.
Põldkatse biosöega
Põldkatse biosöega