meeskond

Meist

Roosi Soosaar

Olen põllumajandustootja, kes 2015. aastal asutas MTÜ Põllukultuuride klastri, et tegeleda põllumajanduse valdkonnas kõige südamelähedasema teemaga, milleks on mullakaitse.
Näen põllumajanduse innovatsiooni igapäevastes praktikates, mis muudavad toidu tootmise keskkonnasäästlikuks ning pean oluliseks, et välja töötatud lahendused sobiksid kohalikku põllumajandustootmisse.
Astun koos klastri liikmetega samme, et kinkida järgmisele põlvkonnale parem muld ja toidusüsteem. Õppinud olen põllumajandust, õigusteadust ja raamatupidamist. Lisaks klastrile juhin enda varahaldusettevõtet ja kasvatan kolme last. 

Killu Leet    

Minu nägemuses ei ole termin “jätkusuutlik toidutootmine” pelgalt tõusev trend, kuivõrd eelduseks toidujulgeoleku tagamisel pikemas perspektiivis. Klastri koostööprojektide koordineerimine eeldab muldade hingeeluga lähedalt kursis olemist, et nii kaasa aidata keskkonnasõbraliku põllu-majanduse edendamisse.
Hetkel olen omandamas magistrikraadi Eesti Maaülikoolis toiduainete tehnoloogias taimsete toodete peaeriala suunal. Varasemalt olen töötanud Veterinaar- ja Toiduametis ning ka praktiline töö laboris ei ole minu jaoks võõras. 

Liikmed

Klastri liikmeskonna moodustavad tublid põllumajandustootjad üle Eesti. Täpsema info saamiseks ava kaart.

  1. Adrijan OÜ
  2. Alltech Eesti OÜ
  3. Avanduse Agro OÜ
  4. FIE Järve-Lotuse talu
  5. FIE Sukahärma Märdi talu
  6. Golden Fields Factory
  7. Growing Crops OÜ
  8. Hummuli Agro OÜ
  9. Kõljala Põllumajanduslik osaühing
  10. Osaühing Rabaveere Farm
  11. OÜ R-honey
  12. OÜ Uuetoa talu
  13. OÜ Valdereks
  14. OÜ Voore Farm
  15. Rannu Seeme OÜ
  16. Saareõue OÜ
  17. Smart Agri OÜ
  18. Soone Farm OÜ
  19. Torma Põllumajandusosaühing
  20. Vändra AS

Partnerid

Klastri tegevuste innovatsioonipõhist arendust toetavad rahvusvahelised partnerlussuhted. Projekti eesmärkide  täitmiseks teeme tihedat koostööd ettevõtete ja teadusasutustega, kellede erialane pädevus ning panus Eesti põllumajanduse ja maaelu jätkusuutlikusse on märkimisväärne. 

MSc (põllumajandus), Ekosvellus eestvedaja, Helsinki Ülikooli teadur alates 2005. aastast. Teadustöö peamiselt alternatiivsete väetisainete ja nendele tuginevate toodete arenduse valdkonnas. Omab pikaajalist kogemust projektide ellu viimisel mahepõllumajanduse valdkonnas. Klastri tegevuses osaleb maheväetiste lähtematerjalide valikul, retseptide ja granuleerimisprotsessi arenduses ning välikatseteks vajalike väetisepartiide granuleerimises.

Eesti Energia on riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Baltikumi, Soome ja Poola elektri-ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuse turul. Eesti Energia loob energialahendusi alates elektri, soojuse ja kütuste tootmisest kuni uudsete müügi, klienditeeninduse ja energiaga seotud lisateenusteni.

MBA (ettevõttemajandus), AS Eesti Energia Energiakaubanduse Äriüksuse kütuste portfellihaldur. Tema juhtida ja koordineerida on riigi suurima energeetikakontserni tootmise kõrvaltoodete (lendtuhk/põletatud põlevkivi, aheraine- ja killustik) müük ning väärindamine, nii kodumaisel kui ka eksportturgudel. Käesolevas projektis esindab kohaliku turu suurimat lubiväetiste tootjat ning toetab informatsiooniga, mis omab puutumust põletatud põlevkivi (põlevkivi lendtuhk) kui tootesse (koostis, omadused, tootmisprotsess, kogused), samuti on tema vastutusalas esinduslike põletatud põlevkivi lendtuha partiide tarnimine analüüsideks ja väetise prototüüpide arenduseks.

Eesti Maaülikool on avalik-õiguslik ülikool, mis keskendub põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika- ja inseneriteaduste koostoimele. Maaülikool loob ja jagab teadmisi biomajanduse edendajatele looduse ja inimese hüvanguks. Eesti Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse. Lisaks kuulub Maaülikool taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka.

PhD (mullateadus), professor, mullateaduse õppetooli juht. Teadustöö põhisuund on mulla- ja maaressursi efektiivne kasutus, maakasutuse ökonoomika, aineringed agroökosüsteemides, väetamise mõju bioproduktsioonile, mulla ja keskkonna kvaliteedile, mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutuse optimeerimine. On olnud mitmete uuringute vastutav täitja, sh erinevate väetiste toime testimine nõu- ja põldkatsetes. Alar koordineerib tegevusi, mis on seotud mulla orgaanilise aine bilansi stabiliseerimisega põllumullas, mulla seisundi hindamissüsteemi ja granuleeritud väetiste välja töötamisega.

Phd EMÜ, Mullateaduse õppetooli teadur. Viimasel kümnel aastal tegelenud leostumiskadude uurimisega rohumaal ja põllul. Teadustegevuse raames varem uurinud ka põlevkiviõli tootmise jääkprodukti poolkoksi ja sellest toodetud kasvusubstraatide fütotoksilisuse indikaatorparameetreid, väetamise mõju N ja K leostumisele rohumaal ning viimastel aastatel puutuha ja biosöe mõju mullaomadustele, teravilja ja heintaimede saagile ning N, P ja K leostumisele. Käesolevas projektis koordineerib tegevusi, mis on seotud leostumis- ja emissioonikadude minimeerimisega.

Dr Sci (taimekasvatuse erialal). Teadustöö põhisuunad on viljavahelduse, agrotehnika ja haljasväetiskultuuride sh vahekultuuride mõju mulla huumusbilansile, füüsikalistele ja bioloogilistele omadustele, umbrohtumisele ja põllukultuuride saagile. Osales projektide „Mulla huumusseisundi ja toitainete bilansi reguleerimise võimaluste ning haljasväetiskultuuride fütoproduktiivsuse selgitamine tava- ja maheviljeluse tingimustes“, „Huumusbilansi mudel taimekasvatuse jätkusuutlikkuse hindamise töövahendina“ vastutav täitja.

PhD (taimekasvatuse erialal), taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli dotsent. Teadustöö põhisuunad on viljavahelduse ja agrotehnika mõju mulla viljakusele ja bioloogilistele omadustele, umbrohtumusele, põllukultuuride saagile ning haljasväetiskultuuride sh vahekultuuride mõju C ja N ringe kujunemisele tava- ja maheviljeluses. On olnud mitmete projektide põhitäitja ja vastutav täitja. Käesolevas projektis koordineerib tegevusi, mis on seotud uute/tõhusate vahekultuuride ja nende segude kasvatamiseks agrotehnika väljatöötamisega.​​ 

PhD (agroökoloogia erialal), professor, taimekaitse osakonna juhataja, kelle töö põhisuund on seotud põllu-ja aiakultuuride tolmeldamise, tolmeldajate toitumiskäitumisega ja uute keskkonnasõbralike taimekaitsetehnoloogiate väljatöötamine. Käesolevas projektis on tema koordineerida innovatsioonitegevus, mis on seotud täppistaimekaitse meetodite väljatöötamisega.

PhD (entomoloogia erialal), kelle uurimistöö on seotud tolmeldajate toitumiskäitumisega, pestitsiidide mõjudega mesilastele, putukate füsioloogia ja patofüsioloogiaga. Käesolevas projektis koordineerib uuringuid, mis selgitab biopreparaatide mõju nii kahjustajatele kui ka mesilastele.

MSc (aiandus), EMÜ PKI Mullateaduse õppetooli doktorant, peaspetsialist Taimetervise õppetoolis. Teadustöö peamine suund on põllukultuuride juuri ja risosfääri asustavate seenekoosluste uurimine. Viimase aja uurimistegevus on seotud mullapatogeenide biotõrje ja seenhaiguste leviku hoiatussüsteemi loomisega. Käesolevas projektis koordineerib tegevusi, mis on seotud biofungitsiidide ja granuleeritud lubiväetiste efektiivsuse hindamisega ristõieliste nuutri tõrjel.

MSc (bioloogia), EMÜ PKI Taimetervise õppetooli doktorant ja peaspetsialist. Teadustöö põhisuunad on seotud mullas elavate mikroobikoosluste uurimisega ning uuenduslike biotõrje meetodite (RNAi) väljatöötamisega. Käesolevas projektis tegeleb ta ristõieliste nuutritekitaja tuvastamise ja biotõrjega.

PhD (põllumajandus), teadur mullateaduse õppetoolis. Teadustöö põhisuunad on seotud (mulla) keemiliste ja biokeemiliste omaduste analüüsimeetoditega ning ta osaleb  mullatervise hindamisega seotud tegevustes.

MSc (agrokeemia erialal), Rõhu katsejaama juhataja. Uuringute põhisuunaks on olnud täppisviljeluse lahenduste rakendamine tootmispõldudel. Osales projekti „Optimeeritud kasvukohapõhine väetamine lähtuvalt keskkonna tundlikkusest erinevate taimetoiteelementide suhtes, baseerudes mullainfo elektroonilisel andmebaasil“ projekti täitja ja „Teraviljade fütomassi ja saagikuse kasvukohapõhine analüüs ning sellest tulenev keskkonnasäästliku agrotehnika rakendamine“ projekti juhina. Käesolevas projektis koordineerib kaugseire-lahenduste rakendamise tegevust.

Eesti Taimekasvatuse Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus. Instituudi teadus- ja arendustegevuse eesmärgiks on toetada põllumajandustootmise efektiivsust ja konkurentsivõimet, vähendada põllumajanduse keskkonnamõju ja aidata kaasa elurikkuse säilitamisele. Instituudi rakendus- ja alusuuringud hõlmavad põllumajanduskultuuride keskkonnasõbralikke ja efektiivseid agrotehnoloogiaid, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju saagikusele ja saagi kvaliteedile, samuti taimekaitset, taimetervist ja väetamist. Tihe koostöö põllumajandustootjate ja ettevõtjatega tagab teadustulemuste rakendatavuse ning kiire jõudmise praktikasse.

Teadur Eesti taimekasvatuse Instituudis. Teadustöö põhisuunad on varasemalt seotud põllukultuure kahjustavate fütopatogeensete mikroorganismide populatsioonide, nende paljunemise, levimise, säilimise ja tõrje võimaluste uurimisega. Käesolevas projektis tegeleb ta ristõieliste nuutritekitaja tuvastamise ja biotõrje võimaluste leidmisega.

PhD (põllumajandustehnika), ETKI vanemteadur, agrotehnoloogia osakonna juhataja. Teadustöö peamine suund on taimekasvatusmasinate kasutamise ökonoomika. Viimastel aastatel on põhifookuses väetamistehnoloogiate, eriti orgaaniliste väetiste käitlemise tehnoloogiate majanduslikkuse analüüs. Käesolevas projektis koordineerib maheväetise prototüüpide masinkäideldavuse testimist ja osaleb tasuvusanalüüsi koostamises.

Helsingi Ülikool on vanim ja suurim akadeemiline haridusasutus Soomes ning rahvusvaheline teaduslik kogukond 40 000 üliõpilasest ja teadlasest. Läbi teaduse on ülikool panustanud ühiskonda, haridusse ja heaolusse alates 1640. aastast. Helsingi Ülikool otsib lahendusi ülemaailmsetele väljakutsetele, loob uusi mõtteviise inimkonna hüvanguks ning püüab kõikides valdkondades hoida kõrget rahvusvahelise teadustegevuse taset.

Helsingi Ülikooli agroökoloogia dotsent, Põhja-Euroopa juhtivaid teadlasi biosöe uuringute alal. Tema teadusuuringute keskmes on kestlike põllumajanduspraktikate arendamine, muuhulgas on tema huvideks toitaineringete sulgemine, mullaviljakus, mahepõllumajandus, biosüsi ja loomade heaolu. Tema juhitav AgriChar töörühm tegeleb pika-ajaliste biosöe mõjude uurimisega Põhja-Euroopa muldades aga ka uudsete lahenduste arendamises veekogudesse jõudnud toitainete taaskasutamiseks põllumajanduses.

MSc (agroökoloogia), agroökoloogia doktorant UH Põllumajandusteaduste osakonnas. Tema teadusuuringute keskmes on biosöe ja teiste erinevate maheväetiste mõju mulla viljakusele ning mikrobioloogiale. Osaleb labori- nõu ja põldkatsetes ning panustab ka võrdlusmaterjali mikrobioloogilistesse võrdlustesse Soome põldudel tehtud analüüside põhjal.

Helsingi Ülikooli agroökoloogia eriala doktorant, kes liitus AgriChar uurimisrühmaga 2017.aastal. Ta otsib põllumajanduses ja maastikuehituses lahendusi toitainete leostumise vähendamiseks järvesetete kasutamise kaudu. Tema praegune uurimistöö keskendub sette pinnasesse kandmise erinevate viiside võrdlemisele, et uurida toitainete säilimist pinnases ja määratleda nende mõju keskkonnale ning kasvavatele põllukultuuridele. Tal on kogemused veemajanduse ja niisutussüsteemide valdkonnas, mulla kvaliteedi hindamises ja jätkusuutlike põllumajandustavade uurimises. Minal on magistrikraad niisutus-ja kuivendustehnikas Iraani Isfahani Tehnikaülikoolist ja magistrikraad mullateaduses Kanada Alberta Ülikoolist. Innovatsiooniklastri projektis aitab ta kaasa labori mõõtmistele ja kasvuhoonegaaside katsetele granuleeritud väetistega.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Insituut (KBFI) on interdistsiplinaarne teadusasutus, mis teostab alus- ja rakendusuuringuid materjaliteaduse, geeni- ja biotehnoloogia, keskkonnatehnoloogia, osakestefüüsika ja informaatika vallas.

PhD (keskkonnatehnoloogia), teadur KBFI keskkonnakeemia grupis. Põhifookus on hetkel põlevkivituha kasutus ja selle keskkonnamõjud. Põlevkivituha granuleerimisega tegeleb KBFI keskkonnakeema grupp viimased 5-6 aastat. Projektis koordineerib ja viib läbi tegevusi, mis on seotud granuleerimise protsessi ja retsepti arendusega.

Maamajanduse konsulent. Peamised nõustamise valdkonnad: erinevate PRIA investeeringu – ja teadusmeetmete nõustamine, laenuprojektide analüüs ja suhtlus finantseerijatega, eelarvete koostamine ja juhtimine. Põllumajandusettevõtete finantsalane nõustamine (raamatupidamine, maksud, finantsprognoosid).

 

 

Põllumajandusuuringute Keskus on erinevaid ülesandeid täitvaid laboreid, katsekeskusi ja osakondi ühendav riigiasutus. Põllumajandusuuringute Keskuse missioon on Eesti põllumajanduse edendamine Euroopa Liidu ühtses põllumajandusruumis läbi uute teadmiste loomise ja vahendamise. Asutus on kompetentsikeskuseks põllumajanduse keskkonnamõjude, muldade ja agrokeemia alal ning laborite ja katsekeskuste töövaldkondadega seonduvates küsimustes

MSc, peamised uurimissuunad on eesti muldade omadused, põllumuldade seire, muldade kasutussobivus, mulla orgaaniline aine, toiteelementide sisaldus mullas ja muutused ning väetustarbekaartide koostamine.

Ettevõtte Soil Scout OY peamiseks eesmärgiks on muuta põllumajandus keskkonnasäästlikumaks pakkudes lahendusi informatsiooni saamiseks otse mullast. Selleks on ettevõte välja töötanud esimese juhtmevaba keskkonnaalase anduri, mis on spetsiaalselt mõeldud maa alla paigaldamiseks.

Soul Scout OY-l on pühendunud rahvusvaheline meeskond. Nende taustaks on nii põllumajandus, äriarendus, teaduslik uurimistöö, riistvara ja tarkvara projekteerimine, tootejuhtimine, korporatiivne juhtimine ning ettevõtlus.

PhD mullataeaduse erialal. Ta on 19. generatsiooni põllumees Lääne-Soomest ja põllumajandusliku elektroonika ekspert. Hetkel töötab ta Soil Scout OY juhtiva teadlasena ja põllumajandusliku ja keskkonnatehnoloogia lektorina Helsinki Ülikoolis.

Omab rohkem kui 20 aastat töökogemust multidistsiplinaarses elektroonikariistvaras ja tarkvaraarenduses ning laiaulatuslik kogemus tootmises. Jussi on spetsialist elektri ja energiatõhususe alal.

Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka. Tartu ülikooli asutamisaastaks loetakse aastat 1632, mil Tartus avati ametlikult Academia Gustaviana.

PhD (botaanika ja ökoloogia), vanemteadur TÜ botaanika osakonnas. Teadustöö põhifookuseks on mullas taimejuurtega koos elavate mükoriisaseente elurikkuse uuringud looduslikes ning põllumajanduskooslustes ning mükoriisaseente rakenduste arendamine looduskaitses, taimkatte taastamisel ning põllumajanduses. Käesolevas projektis on tema koordineerida tegevused, mis on seotud mulla bioloogilise seisundi hindamisega ning mikroorganismidega rikastatud graanulväetiste arendamise ning testimisega.

PhD, Tartu Observatooriumi radarseire töörühma juht. Kaitsnud radarkaugseire rakenduste teemal doktoritöö (TÜ, 2014), omandanud põhjalikud teadmised radarkaugseire alustest ning tööpõhimõttest praktika ajal Saksa Kosmosekeskuse Mikrolaine ja Radartehnika Instituudis 2011/12. Tartu Observatooriumi radarseire töörühma põhilisteks uurimissuundadeks rohu- ja põllumaade kaugseire ning hoonestatud alade tuvastamine radariandmetelt.