Muld

Mullakaitse on meetmete rakendamine mulla kui loodusvara säilimiseks, parandamiseks ja kahjustuste korral ka taastamiseks ning mulla kaitsmiseks hävimise, degradatsiooni ja saastumise eest.

Kasulikku

Vahekultuurid kaitsevad ja rikastavad mulda

Liina Talgre, Roosi Soosaar

Kui põld on taimkatteta, mis toitaineid kinni hoiaks, toob see kaasa toitainete leostumise. Nende kadu saab ära hoida vahekultuuride kasvatamisega.

Mullas toimuvate protsesside alus peitub mullaelastikus

Mari Ivask, Merrit Shanskiy, Anne Põder

Vihmaussid, putukad, bakterid, seened moodustavad mulla elustiku, mille mitmekesisus mõjutab
orgaanilise aine lagunemis- ja muundamisprotsesse ja toitainete ringlust. Mullaelustik suunab nii
toitainete kättesaadavust, mullaviljakust, kultuuride saagikust kui ka taimekaitsevahendite ja muude
tootmissisendite kasutusvajadust ning tootmise tasuvust.

Mullast sõltub nii mõndagi

Alar Astover

Maailmas saame üle 95% toidust tänu mullal kasvavale taimele. Põllumehe jaoks on muld enamasti asendamatu ressurss, mille hea tundmine on tulusa ja keskkonnasõbraliku tootmise aluseks. Mullas on süsinikuvaru suurem kui maapealses biomassis ja atmosfääris kokku – nii on muld tänu „kuumenevale“ kliimapoliitikale varasemaga võrreldes rohkem tähelepanu keskmes. 

Mulda ja selles toimuvaid protsesse tuleb märkama hakata

Alar Astover

Mullateaduses on lihtsaid ühiskonda kõnetavaid sõnu vähe. Üks nendest on tõenäoliselt „huumus“, mis seostub mulla musta värvitooni, kvaliteedi ja orgaanilise ainega.

Huumus näitab mulla kvaliteeti

Alar Astover, Enn Lauringson, Helis Rossner

Tänapäeval pole mulla orgaaniline aine mitte ainult mullaviljakuse ja põllumajanduse teema, vaid see osaleb üleilmses keskkonna- ja kliimapoliitikas ning on osades riikides juba süsinikukvootide äris tugevaks valuutaks muutunud. See, et huumus on mulla olulisim kvaliteedimärk, on üsna levinud arusaam. Mis on aga selle tegelik sisu?

Huumusbilansi kalkulaator

Huumusbilanss sõltub eelkõige tootmistasemest, mullast, kasvatatavast kultuurist ja väetamisest. Kalkulaatoris on kasutajal vaja huumusvaru hetkeseisu leidmiseks lähteandmetena sisestada:

  • huumuskihi tüsedus
  • orgaanilise süsiniku või huumusesisaldus
  • mulla lõimis
Mulla tähtsusest

Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Mulda tuleb vaadelda pidevas arengus oleva loodusliku varana, milles on ühtviisi tähtsad nii mineraalne ja orgaaniline osa kui ka mullaelustik. Muld on ainus tootmisvahend, mis võib õige kasutamise korral paremaks (s.t viljakamaks) muutuda. Teadmised mullast ja selle seostest keskkonnaga on jätkusuutliku loodusressursi kasutamise ja kaitse eelduseks.

Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, seetõttu peetakse mulda taastumatuks loodusvaraks. Kogu maakera maismaast on põllumajanduslikku viljakat maad ainult 1/3 ja sellest omakorda ainult 1/3 moodustab haritav maa. Ülejäänud osast on väga raske või lausa võimatu uut põllumaad juurde kujundada. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 on mullaviljakuse vähenemist nimetatud ühe olulisema probleemina, millega tuleb tegeleda.

Viimastel aastakümnetel on maailmas toimunud katastroofilised muutused maakasutuses. Haritava maa pind inimese kohta väheneb iga aastaga rahvastiku kasvu, kõrbestumise, erosiooni, deflatsiooni, ebaõige maakasutuse, pinnase reostumise, linnade laienemise, maavarade kaevandamise jms tõttu. Mulla kahjustumist või hävimist looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel nimetatakse degradatsiooniks.

Tinglikult võib mullakaitse jagada kolmeks:

  1. Mulla füüsilise hävitamise vähendamine
  2. Mullaomaduste halvenemise vastaste meetmete rakendamine ja viljakuse parandamine
  3. Klassikaline looduskaitse ja loodusharulaste kaitse

Mullaviljakuse seisukohast on Eestis peamisteks probleemideks mulla orgaanilise aine ja toitainete varu vähesus ning toitainete leostumine, mis põhjustab meie muldade viljakuse vähenemise.

Eestis on tingimused toitainete leostumiseks soodsad, sest sademete hulk ületab aurumise ca 1,5 korda. Teraviljakasvatuses leostub toitaineid kõige rohkem perioodil, mil muld on kultuuridega katmata s.o. sügisel saagi koristamisest kuni maa külmumiseni.

Kaasaegne põllumajanduslik tootmine toimub käsikäes keskkonnasäästlikkusega. Integreeritud ja jätkusuutlik põllumajandustootmine eeldab samaaegselt mulla orgaanilise aine ja toitainete varu säilitamist ning leostumise vältimist läbi parimate praktikate. Selle kõige kõrval tuleb tegeleda sünteetiliste taimekaitsevahendite (pestitsiidide) kasutamisest põhjustatud ja ka muude mullatervist mõjutavate probleemidega.