Põhikultuuri järel vahekultuurina kasvatamiseks sobivate liikide segude ja nende viljelemiseks sobiva agrotehnika väljatöötamine
Varaste põllukultuuride koristamise järgselt jääb põld taimkatteta. Et vältida toitainete leostumist pärast põhikultuuri koristamist, peaks põllule külvama vahekultuure. Vahekultuurid seovad mullast lämmastikku ja teisi toitaineid, lisaks parandab mulda küntud vahekultuuride biomass mulla struktuursust ja toitainete kättesaadavust. Vahekultuuride kasvatamine suurendab mulla süsiniku ja lämmastiku sisaldust. Orgaanilise süsiniku sisalduse tõus mullas suurendab nii mikroobikoosluste arvukust kui ka mitmekesisust. Vahekultuurid suudavad oma sügavale ulatuvate juurtega tihesest läbi tungida, mille tulemusel paranevad mulla hüdrofüüsikalised omadused.
Eesmärk on talviste vahekultuuride kasvatamisega vähendada toitainete leostumist pinna- ja põhjavette ning ära hoida vee- ja tuuleerosiooniga viljaka mullakihi ära kandmine. Projekti raames uuritakse erinevate vahekultuuride liikide kasvatussobivust Eesti kliimas.
Tegevused
- Uuriti uute kultuuride kasvatussobivust Eesti kliimas ja külviaja mõju biomassi moodustumise kiirusele;
- Selgitati, millised vahekultuuride segud on perspektiivsed kasvatamiseks Eesti tingimustes, mis annavad suurima biomassi saagi ja maksimeerivad seeläbi orgaanilise aine sisendit mulda;
- Uuriti, millised liigid ja segud suudavad omastada mullast rohkem toitaineid ja seega vähendada leostumist, mõjuvad positiivselt mulla hüdrofüüsikalistele omadustele ja
bioloogilisele aktiivsusele; - Töötati välja erinevate viljavaheldussüsteemide ja mullaharimis-tehnoloogiate kasutamisel sobivad vahekultuuride liigid ja nende segud;
- Uuriti, kas biomassi moodustamise kiiruse mõjutamisel erinevate sisenditega (biostimulaatorid, läga) suurendame vahekultuuride biomassi moodustumist ja toitainete (N, P, K, Mg, Ca) sidumist;
- Testiti järgmisi vahekultuurideks sobivaid liike ja nendest koostatud segusid: talivikk, talioder, rukis, kaer, harilik tatar, kesaredis, keerispea, inkarnaatristik, aleksandria ristik ja valge sinep.
Kuna kasvukiiruse dünaamika on taimeliigiti erinev, siis erinevate taimeliikide segude kasvatamisel eeldatakse, et kasvaks suurem kogus biomassi.
Segude eelis on ka kasvatusriskide vähenemine, toitainete leostumise vähenemine, mullakaetuse suurenemine (väheneb erosioon) ja bioloogilise mitmekesisuse soodustamine.
Lisaks uuritakse, kuidas mõjutavad biomassi moodustamise kiirust ja toitainete sidumist erinevad sisendid: mineraalväetis, biostimulaatorid ja vedelsõnnik.
Neljal järjestikusel aastal (2017-2020) rajati Eesti Maaülikooli katsepõllule ja klastri liikmete tootmispõldudele vahekultuuride katsed. Katseandmeid koguti ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi vahekultuuride katselt. Uuriti nii talvituvaid kui mittetalvituvaid liike erinevatest taimede sugukondadest (liblikõielised, ristõielised, kõrrelised). Segud koostati erinevate külvikordade (ristõielist sisaldav ja ilma ristõielisteta) ja harimistehnoloogiate (künd, minimeeritud harimine ja otsekülv) tarbeks.
Katsed toimusid kõigil aastatel viie liigiga: talivikk, kesaredis, keerispea, inkarnaatristik, aleksandria ristik. Vahekultuur külvati kohe peale põhikultuuri koristamist, kõige varem külvati 1.augustil ja külvid toimusid nädalase intervalliga augusti lõpuni (sõltuvalt aastast 3-5 külviaega). Fotodel toodud külviaja mõju taliviki (paremal) ning kesaredise (vasakul) biomassi moodustusmisele. Fotod: Liina Talgre.
Eesti Maaülikooli katsepõllul uuriti 9 erineva vahekultuuride segu biomassi moodustumist ja toitainete sisaldust. Iga segu koosnes 3-4 st liigist. Segud koostati põhimõttel, et igas segus oleks liblikõieline kultuur, sest see seob õhust lämmastikku. Vahekultuuride segud külvati augusti esimesel nädalal teravilja järgi. Kõigil katseaastatel teravilja põhk purustati ja jäi põllule. 2017. aastal külvati segud 8.augustil ja eelviljaks oli talinisu, 2018. aastal külvati segud 1. augustil ja eelviljaks oli talioder, 2019.aastal külvati vahekultuurid 6. augustil ja eelviljaks oli varajane oder. Kõigil katseaastatel teravilja põhk purustati ja jäi põllule. Vahekultuuride biomassi suurus ja toitainete sisaldus määrati oktoobris vegetatsiooni perioodi lõpus ja talvituvatel kultuuridel lisaks kevadel vahetult enne kündi. 2017 – 2020.aastal katsetati tootmispõldudel erinevate harimisviisidega: künnipõhine mullaharimine ja otsekülv. Klastri liikmetest toimusid vahekultuuride segude katsed Rannu Seeme OÜ, OÜ Uuetoa talu, Soone farm OÜ, Avanduse Agro OÜ põldudel. Lisaks koguti 2020.a. katseandmed FIE Üllar Kaaveri põldudelt. Eelviljadeks olid varavalmivad teraviljad, talirüps või mustkesa.
Selleks, et aru saada, kas biomassi moodustamise kiirust on võimalik suurendada erinevate sisenditega (biostimulaatorid, vedelsõnnik), rajati 2018. ja 2019. aastal katse OÜ Erumäe kari põllule (vedelsõnnikuga väetamine). Fotod: Liina Talgre.
Katse külv Erumäe talus 2018. Vahekultuuride otsekülv, ilma lägata.
Vahekultuuride külv Erumäe talus 2018. Väetamine vahetult enne vahekultuuri külvamist (läga mulda viimise järgselt).
Mineraalväetisega väetamise mõju vahekultuuride segu biomassi suurusele ja toitainete sidumisvõimele uuriti Rannu Seeme OÜ (2017.a) ja OÜ Uuetoa talu põllul (2020.a.). EMÜ katsepõllule rajati katsed 2017. aastal ja 2018. aastal, et hinnata biostimulaatorite mõju vahekultuuride biomassi moodustumisele. Lisaks korraldati 2018. aastal laborikatse, kus kasutati bakterpreparaati (Bioorg) ja vees lahustuvat mükoriisat, millega töödeldi vahekultuuride seeme vahetult enne külvi.
Tulemused
Uutest liikidest sobivad meie tingimustesse talivikk ja kesaredis. Talivikk on Eesti tingimustes talvekindel ja peale talvitumist hakkab kevadel väga vara kasvama. Talivikk on suure biomassi ja toitainete sidumise võimega ning moodustab ka hilisema külvi korral arvestatava biomassi. Mittetalvituvatest uutest liikidest sobib meie tingimustesse kesaredis (ka otsekülvi kasutades), ta on vastupidav väiksematele miinuskraadidele, lagunedes lõplikult kevadel mulla sulamisel. Üheaastastes liblikõielistest võib inkarnaatristik meie tingimustes mõnel aastal talvituda, aga Aleksandria ristik hävib juba mõne miinuskraadi juures.
Vahekultuure peaks kasvatama mitmest liigist koosneva seguna. Segu eelisteks on kasvatusriskide vähenemine, sest erinevad kultuurid reageerivad erinevalt mulla- ja ilmastikutingimustele, sellega kaasneb toitainete leostumise vähenemine, mullakaetuse (väheneb erosioon) ja bioloogilise mitmekesisuse suurenemine.
Kõige suurema konkurentsivõimega liigid antud katsete põhjal on keerispea ja kesaredis. Katsetulemuste põhjal on stabiilsema ja suurema biomassi moodustanud segu, mis sisaldas segudes enim domineerinud liike ja lisaks alarinde moodustavaid liike: talivikk (10 kg ha-1) + kesaredis (2 kg ha-1) + keerispea (3 kg ha-1) + Aleksandria ristik (2 kg ha-1).
Toitainete sidumine oleneb biomassi suurusest: mida suurem biomass, seda rohkem seotakse toitaineid. Paremad lämmastiku sidujad on talivikk ja kesaredis. K ja Ca seovad teistest enam kesaredis ja keerispea.
Optimaalne aeg vahekultuuride külviks Eestis on augusti esimesed 15 päeva. Pärast seda väheneb biomass, kuid vähenemine sõltub ilmastikutingimustest ja vahekultuuride liikidest. Hilisemal külviajal väiksem biomassi vähenemine, võrreldes varasemate külvidega, oli kesaredisel, keerispeal ja talivikil. Enam sobivad hilisemateks külvideks kesaredis ja keerispea. Mittetalvituvatest uutest liikidest sobib meie tingimustesse kesaredis (ka otsekülvi kasutades).
Talivikk (fotol) on Eestis uus kultuur. See on suure biomassi ja toitainete sidumise võimega ning moodustab ka hilisema külvi korral arvestatava biomassi.
Vahekultuuride seemnete töötlemine biostimulaatoritega enne külvi ei suurenda biomassi saaki ega seotud toitainete kogust. Täiendavate biostimulaatorite kasutamine seemnete töötlemiseks on vajalik eelkõige tingimustes, kus mulla huumusesisaldus ja looduslik mikroobide aktiivsus on madal.
Pikemaajaline vahekultuuride kasvatamine suurendas oluliselt mulla orgaanilise süsiniku sisaldust võrreldes variandiga, kus vahekultuure ei kasvatatud. Vahekultuuride kasvatamisel külvikorras vähenes mulla happesus. Vahekultuuride mõjul suurenes mikroobide aktiivsus ja biomass ning vihmausside arvukus.
Vahekultuuride mõju järgneva kultuuri saagile sõltub liigist ja tema N sidumise võimest. Positiivselt on aastate lõikes mõjutanud saaki kesaredis ja talivikk.
Sügisel vahekultuuri külviga samaaegselt mulda viidud vedelsõnnik suurendab vahekultuuride biomassi ja toitainete sidumist, vahekultuuride väetamine mineraalväetisega ei ole otstarbekas.
Tooltip content
Innovatsioonitegevus põhikultuuri järel vahekultuurina kasvatamiseks sobivate liikide ja segude ning nende viljelemiseks sobiva agrotehnika välja töötamine viidi läbi Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 16 „Koostöö“ raames. Innovatsioonitegevuse eelarve oli 130 000 € ja periood 06.03.2017 – 06.01.2022
Partner:
Eesti Maaülikool – Liina Talgre, Enn Lauringson
Kaasatud Hille Lass, Helena Madsen, Merili Toom. Katsetöödel osalesid tudengid: Sven Eerik Pärendson, Kervin Adamson ja Karl Egert Sepp.
Kasulikud lingid
Talgre, L; Lauringson, E.; Soosaar, R., Leet, K. Vahekultuuridest on abi taimehaiguste, väetisepuuduse ja isegi põua vastu. Maaleht nr 12 (1798) 24. märts 2022.
Talgre, L.; Soosaar, R. Vahekultuurid kaitsevad ja rikastavad mulda. Maaleht nr 27 (1761) 8. juuli 2021.
Talgre, L. et al (2021).Vahekultuuride segud ja nende biomassi suurendamise võimalused. Agronoomia 2021 (ettekanne).
Lauringson, E. et al (2020).Vahekultuurina kasvatamiseks sobivate uute liikide ja segude ning nende viljelemiseks sobiva agrotehnika väljatöötamine (ettekanne).