bioloogiline tõrjevahend rapsile

Käesoleva tegevuse raames otsitakse võimalusi asendada ristõielise kultuuri sünteetiline taimekaitsevahend bioloogilise preparaadiga, mis on niisama efektiivne seenhaiguste ja putukate tõrjel

Erinevalt traditsioonilistest meetoditest kasutatakse uudsena taimekaitsevahendite taimikule viimisel meemesilaste abi, kes kannavad bioloogilised pulberpreparaadid õitele. Preparaadid sisaldavad erinevaid mikroorganisme, kelle efektiivsus kahjustajate tõrjumisel sõltub keskkonnatingimustest nagu näiteks temperatuur, niiskus ja päikesepaiste.

Preparaadid, mida katsetame sisaldab meie muldades tavapäraste mikroorganismide eoseid. Nende taimedele kandmise tulemusel suureneb taime lehtedel või õites seenhaiguste või putukate vastu võitlevate mikroorganismide hulk. See loob patogeenide arenguks ebasoodsa pinnase ning nakatab kahjurputukaid entomopatogeenidega.

Katsete raames oleme rakendanud kahte alljärgnevat
bioloogilist preparaati:

  • BotaniGard 22WP Beauveria bassiana 
  • Met52 Metarrhizium anisopliae
 

2017. aastal rajati Eesti Maaülikooli katsepõllule lapikatse, kus kasutati hiilamardikate tõrjumiseks bioloogilist preparaati. Katselappidel hinnati kasvavate taimede õite arvu, mis näitas, et see oli mõnevõrra kõrgem just preparaadiga pritsitud lappidel. Samuti korjati katsepõllult mardikaid ja toideti neid laboris puhta materjaliga. Nendel mardikatel ilmnes kontrolliga võrreldes oluline suremus 4-6 päeval peale pritsimist.

2018. aastal rajati Eesti Maaülikooli katsepõllule lapikatse. 20 katselappi rajati 2 ha suuruse suvirapsi põllu sisse. Katselappe pritsiti veega, 1x, 2x, 5x ja 10x normidega (arvestades pakil kasutamiseks ette nähtud doosi). Erinevate töötlusvariantidega lapid paiknesid juhusliku järjestuse alusel, et viia miinimumi mikroklimaatilistest tingimustest või mullastiku muutlikkusest tingitud mõjud. Katselappidelt korjati ka hiilamardikaid, et hinnata nende suremust. Pritsimisjärgselt korjatud mardikate hulgas täheldati laboris suremust kuuendast pritsimisjärgsest päevast alates.

2019. aastal viidi katsed läbi põllule püstitatud putukakindlates paviljonides, et hinnata hiilamardika vastsete nakatumist kui preparaati viivad õitele mesilased. Selleks, et kindlustada õiged tulemused hinnati preparaadi mõju hiilamardikatele nii lapikatsetel kui ka laboritingimustes.

Kolme aasta jooksul tehtud uurimistöö tulemused näitavad, et hiilamardikate valmikud nakatuvad bioloogilises preparaadis sisalduva entomopatogeense seenega. Samas ei põhjusta see valmikute söömakahjustuste vältimiseks piisavalt suurt suremust. Selle preparaadi parim mõju ilmneb pikemaajalises perspektiivis eelkõige mahepõllumajanduses, et aidata vähendada hiilamardikate populatsiooni ümbruskonnas. 

Tulemused
  1. Valmikute suremuse tase on efektiivse kontrolli saavutamiseks nimetatud preparaatidega liiga madal või liiga aeglane, kuid pikemas perspektiivis on oluline vähendada ka uue põlvkonna arvukust.
  2. Mõlemad preparaadid nakatavad hiilamardikate valmikuid, kuid mõju on liiga aeglane.
  3. Mõlemad preparaadid nakatavad õites olevaid vastseid.
  4. Mulda nukkuma suunduvate vastste hulk on väiksem.
  5. Kumbki preparaat ei sobi hiilamardikate tõrjeks pungade kahjustamise faasis.
  6. Neid preparaate saaks kasutada toetava meetodina ülemäära suureks muutunud hiilamardikate populatsiooni vähendamiseks.
Ohtlikkus tolmeldajatele

Meemesilaste ja karukimalaste puhul ei täheldatud olulist suremuse tõusu kokkupuutel preparaadi BotaniGard toimeainega Beauveria bassiana sisaldavate õite või filterpaberiga. Seda kinnitavad ka mitmed teadusartiklid. Meemesilaste kasutamisel preparaadi siirutajatena tuleb kasutada meetodit, mis takistaks mesilastel tarru sisenedes läbida pulbrianumat. Taru sise-temperatuur on kõrgem, kui B. bassiana arenemiseks vajalik. Väliskeskkonnas mesilaste keha pinnale sattudes ei ohusta preparaat mesilasi märkimisväärselt, sest keha katvad karvad takistavad seene eoste sattumist mesilaste kutiikulale ning mesilaste harjumus keha õietolmust puhastada eemaldab enamuse seeneeostest.

Kuna preparaadi kandumine dispanserist otse tarru on välistatud ning mesilased kaotavad enamiku kantavast pulbrist lennu käigus, võib tarru sattuda vaid väga väikeses koguses pulbrit. Kõik pulbri koostisosad on looduslikku päritolu (savi, B. bassiana) ning B. bassiana on ka Eesti looduses esinev seen, millega mesilased puutuvad kokku ka tavaolukorras. Seetõttu on tarudest võetud mesi turustatav.

Partner:
Eesti Maaülikool – Reet Karise, Marika Mänd, Anne Must, Angela Ploomi, Egle Liiskmann

Kasulikud lingid