Mulla seisundi hindamine

Tegevus keskendub maheviljeluses rakendatava mulla seisundi hindamissüsteemi arendusele

Selleks, et toota kõrgeid ja kvaliteetseid saake, peab mullatervis olema heas seisukorras. Tegevuse eesmärgiks on välja uurida, millised mulla seisundi hindamise meetodid ja analüüsid on mahetaimekasvatuses kõige informatiivsemad ja kuluefektiivsemad. Projekti raames koostatakse ülevaade Eestis ja mujal maailmas kasutusel olevatest mulla kvaliteedi hindamise skaaladest ning analüüsitakse nende sobivust mahetaimekasvatuses rakendamiseks.

Fookuses on:

  • mulla füüsikalised omadused
  • mulla keemilised omadused
  • mullaelustiku üldine seisund

Enamik olemasolevaid mulla kvaliteedi hindamise skaalasid (nt väetistarbe gradatsioonid) on välja töötatud tavapõllumajanduse tingimustele. Mahetootmises on saaki limiteerivate tegurite parandamiseks oluliselt väiksemad võimalused, seetõttu on vajadus neid hindamise skaalasid tõlgendada mahetootmises lubatud sisendite kontekstis. Samuti on napp süsteemne teave mulla mikroelustiku (sh patogeenide) biomassi, elurikkuse normaalväärtuste ning piirkondliku varieeruvuse kohta Eestis. Kuna mahetootmises on mullaelustiku potentsiaali rakendamine saagikuse suurendamisel eriliselt paljulubav, siis on siin mullaelustiku seisundi hindamisskaala eriti oluline.
Mahetaimekasvatusele kohandatud mulla seisundi hindamise süsteem annab tootjatele võimaluse taimede toitumistingimusi hinnata ja selle põhjal otsuseid teha. See on eeldus mahepõllukultuuride saagi ja kvaliteedi kasvule. Tegevuse tulemusel tekivad uued teadmised mahepõldude mullaelustiku seisundist, mis aitavad kaasa sobiva külvikorra ja agrotehnoloogiate valikule.

Mahetootjate kasu avaldub taimekasvatuse efektiivsuse suurenemises, mille aluseks on paremad teadmised mulla seisundist.

Tegevused
  • Selgitatakse välja mahetootmises prioriteetsed ja kuluefektiivsed mulla seisundi hindamismeetodid ja analüüsid. Selleks koostatakse mahepõldude valim, kogutakse mullaproovid ja viiakse läbi neil mitmekülgne mulla seisundi hindamine.
  • Analüüsitakse mulla füüsikalisi ja keemilisi omadusi, mullaelustiku üldist seisundit ja ristõieliste nuutritekitajate mullapatogeenide esinemissagedust.
Tulemused
  1. Mulla keemiliste omaduste hindamiseks on tehtud 10 põllu mullaproovide esmased analüüsid nii Maaülikooli kui ka Helsingi Ülikooli laboris.
  2. Samadelt põldudelt koguti proovid ka mullaelustiku üldise seisundi analüüsiks rasvhapete meetodil (analüüsid on veel teostamisel).
  3. Maaülikooli laboris määrati üldised agrokeemilised näitajad ja lõimise fraktsoonid laiendatud mullaproovide valimit.
  4. Ristiõieliste nuutri leviku ja selle hindamissüsteemi arendamiseks viidi läbi eraldi mullaproovide kogumised. Mullaproovide hindamissüsteemide arendamiseks määrati mullaproovidest Plasmodiophora brassicae puhkeeoste hulk kasutades qPCR metoodikat. Alategevuse käigus töötati esmalt läbi teaduskirjandus ning avaldatud uuringute tulemused. Kuna ei leitud piisavas hulgas mahetootjaid, kes sellel aastal talirüpsi külvaks või kellel esineks probleeme ristõieliste nuutriga, siis lisaks mahetootmisele laiendati uuring ka tava tootmispõldudele. Saadud tulemuste arv on nuutritekitaja riski hindamise süsteemi loomisel väga vajalik ja rakenduvad mõlema, nii mahe- kui ka tava tootmisettevõtete jaoks. Seejärel selgitati välja sobilikumad meetodid katse materjali kogumiseks ning laboratoorsete analüüside teostamiseks. Metoodikaks valiti kirjanduse andmetel W-kujuline proovikorjamine 6 punktist.  
  5. Siiani on uuritud 360 proovi qPCR metoodikal. Analüüside tulemused näitasid, et kahel rapsipõllul esines väga olulisel hulgal patogeeni P. brassicae (fotol).
  • Potentsiaalsetelt katsepõldudelt viime 2021. aastal läbi täiendava mullaproovide kogumisringi ning laiendame analüüsitavate mulla kvaliteedi näitajate parameetreid.
  • Käesoleval aastal viiakse katsealadel läbi täiendavad mullaproovide kogumised ja analüüsid. 
  • 2022. aastal on viiakse läbi täiendavad uuringud sobivate mahepõldude leidumisel.

Partner:
Eesti Maaülikool – Kaire Loit, Britt Puidet, Alar Astover, Liina Soonvald, Henn Raave, Merike Kissa, Tõnu Tõnutare
Helsingi Ülikool – Niina Välinen, Topi Kopakkala, Priit Tammeorg, Mina Kiani
Tartu Ülikool – Tanel Vahter, Maarja Öpik, Surya Mudavasseril Sudheer