Ristõieliste nuutri bioloogiline tõrje

Ristõieliste nuutri bioloogilise tõrje võimalused

Tegevuse eesmärk on hinnata bioloogiliste preparaatide mõju ristõieliste nuutri patogeeni Plasmodiophora brassicae tõrjel, taimetervisele ja saagile. Bioloogilised preparaadid sisaldavad erinevaid mikroorganisme, mille tegelik efektiivsus kahjustajate tõrjumisel sõltub oluliselt kohalikust mikroorganismide kooslusest, peremeestaimede vastuvõtlikkusest ja keskkonnatingimustest nagu näiteks temperatuur, niiskus, päikesepaiste koguhulk ja intensiivsus. Eesmärk on leida sobilikud bioloogilised preparaadid Eesti tingimustes kasutamiseks.

Mullapatogeeni Plasmodiophora brassica tõrjeks katsetame järgmisi bioloogilisi preparaate:

  • Mycostop (Streptomyces griseoviridis K 61), Danstar Ferment AG
  • Prestop (Gliocladium catenulatum J 1446), Danstar Ferment AG
  • Serenade ASO (Bacillus subtilis QST 713), Bayer AG
  • Trifender Pro (Trichoderma asperellum T34), Kwizda Agro

Läbi viiakse laborkatsed kontrollitud kasvuruumis nuutrinakkusele vastuvõtliku ristõielise kultuurtaimega. Katsesse võetakse rapsi- ja rüpsipõldudelt kogutud nuutrinakkusega mullad. Uuritakse preparaatide mõju kahjustuse esinemisele, haiguse allasurumisele ja patogeeni hulga vähendamisele mullas. Selleks määratakse molekulaarseid meetodeid kasutades haiguse raskusaste (DSI) ja patogeeni arvukus. Uuritakse ka potentsiaalsete bioloogiliste preparaatide mõju tootmispõldudel. Hinnatakse preparaatide mõju kahjustuse esinemisele, haiguse allasurumisele ja patogeeni arvukuse vähendamisele mullas.

Katse käigus töötatakse välja soovitused, kuidas valida väiksema nakatumisriskiga maherapsi kasvualasid, vähendada saagikaost tingitud tootmisriski ja kasvatada Eestis levinud patotüübile resistentsemaid sorte.

Tegevused
  1. Selgitati välja sobilikumad meetodid katse materjali kogumiseks, laboratoorsete katsete läbiviimiseks ning valiti välja Eestis registreeritud biopreparaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte bioloogiliselt aktiivset organismi potentsiaaliga ristõieliste nuutri biotõrjeks.
  2. Kuna eelinfo Eesti tootmispõldudel valitsevast olukorrast seoses nuutitekitaja patogeeniga oli puudulik, teostati põldude seire ning koguti mullaproovid visuaalselt tuvastatud nuutrinakkusega suvirapsi põldudelt.
  3. Lisaks koguti mullaproovid erinevate kultuuride (oder, nisu, ristik, põldhein) põldudelt, kus on põllumajandustootjate info kohaselt varem ristõieliste nuutri nakkust esinenud ja külviplaani kohaselt oli järgnevaks kultuuriks suviraps. Kokku koguti proovid 30 põllult, mis asusid üle Eesti: Viljandimaal, Tartumaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal, Valgamaal, Tartumaal ja Ida-Virumaalt.
  4. Koostati katseplaan ning viidi läbi esimesed nõukatsed kontrollitud tingimustes, et hinnata biopreparaatide mõju Plasmodiophora brassicae kahjustuse esinemisele, haiguse allasurumisele ja patogeeni hulga vähendamisele mullas. Selleks testiti nelja erinevat Eestis registreeritud biofungitsiidi (Prestop, Mycostop, Trifender Pro ja Serenade ASO). Nõukatseteks kasutati  kahe eriti tugeva nakkusega põllu mulda ja ka nakatusmaterjali (P. brassicae nakkusest põhjustatud iseloomulikud pahad juurtel ja juurekaelal). Laborikatsed viidi läbi naturaalse nakkusega ja steriliseeritud põllumullaga, mida inokuleeriti P.brassicae puhkeeoseid sisaldava lahusega. 
  5. Mullaproovide molekulaarsete ja füüsikalis-keemiliste analüüside alusel töötati välja metoodika järelkatseks, kus kasutatakse lisaks paremini toiminud biopreparaadile ka väljaarendatud väetiste prototüüpi.

Fotol on toodud biopreparaatide nõukatse Eesti Maaülikoolis.

Katsete tulemusel selgus, et erinevate töötluste vahel statistiliselt olulist erinevust ei leitud. Siiski oli näha tendentsi, et Prestop ja Mycostop töötluste puhul oli mulla P.brassicae kontsentratsioon kontrollvariandiga võrreldes väiksem. Sarnane tendents esines nii mittesteriilse kui kunstlikult patogeeniga nakatatud mulla puhul. 

Katse käigus tuvastati, et nuutrinakkuse vähendamisel omab olulist tähtsust mulda viidud biopreparaadi kontsentratsioonHetke teadmise kohaselt tundub, et osadel preparaatidel on tootja poolt soovitatud normid liiga väikesed. Esialgseid tulemusi arvestades alustati jätkukatsega. 

Partner:
Eesti Maaülikool – Kaire Loit, Britt Puidet
Eesti Taimekasvatuse Insituut – Riinu Kiiker