Soildiver agro

Uuringute keskmes on taimetervis, põllukultuuride saagikus, kvaliteet ja väärtus, sisendite vähendamine, mullaviljakus, saastatuse vähendamine, taimsed kasvuhoonegaasid ja süsiniku sekvesteerimine

Projekti käigus hinnatakse bioloogilist mitmekesisust üheksas erinevas Euroopa pedoklimaatilises piirkonnas, et paremini mõista kliima, mulla omaduste ja põllukultuuride kasvatamise vahelist koostoimet. Uuritakse seoseid agrobioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vahel.

Taimekasvatuses saab vähendada anorgaaniliste väetiste ja pestitsiidide kasutamist paremate külvikordade, vahekultuuride kasvatamise, mulla efektiivsete vastastikmõjude ja mullaorganismide kaudu. Organismide vaheline sünergia aitab vähendada väetiste, pestitsiidide ja kütuse kasutust. Näiteks mükoriisa kasutamine suurendab taimede kaitset kahjurite ja haiguste vastu ning parandab fosfori imendumist taimedesse.

Tegevused
  • Analüüsitakse bioloogilist mitmekesisust, mulla omadusi, kasvatustavasid, kliimatingimusi ja kasumlikkust ning määratakse kindlaks operatiivsed bioloogilise mitmekesisuse eesmärgid: funktsionaalsed rühmad, tihedus, aktiivsus, funktsionaalsete või taksonoomiliste liikide rikkus ja ühtsus ning kasulike organismide või patogeenide rohkus. Andmete põhjal töötatakse välja geneetilise, liigilise ja ökosüsteemilise mitmekesisuse tasemed ja bioloogilisele mitmekesisusele keskendunud mulla majandamise strateegiad.
  • Arendatakse kahjurite hoiatussüsteeme, et vähendada pestitsiidide ja masinate kasutamist. Kuna pestitsiidid kahjustavad peamiselt pinnaseloomastikku, on uuel meetodil vihmaussidele ja taimede kasvule positiivne mõju.
  • Töötatakse välja innovaatilised tooted, et suurendada põllumajandustootjate maa tootlikkust, parandada saagi kvaliteeti ja vähendada põllumajanduslike sisenditega seotud kulusid.
  • Antakse välja põllukultuuride kasvatamise käsiraamat, et edendada bioloogilist mitmekesisust, säilitada või parandada põllukultuuride tootlikkust ja kvaliteeti ning samal ajal vähendada kulud.

Miks on mitmekesisus tootjate jaoks oluline?

Mulla bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on üks peamisi väljakutseid, mis võib negatiivselt mõjutada agroökosüsteemide ja nendega seotud ökosüsteemiteenuste toimimist, stabiilsust, vastupidavust ja kohanemisvõimet nii põllumajandusettevõtte tasandil kui ka väljaspool seda.

Tutvu XI Mullapäeva ettekandega siin.

Euroopa Liidu teadusprogrammi Horisont 2020 projekt Soildiver Agro panustab ökosüsteemiteenuste  uurimise läbi ELi põllumajanduse stabiilsuse ja  vastupanuvõime suurendamisse. Täpsemat infot leiad  projekti koduleheküljelt.

Eestis viime tegevuse raames läbi kaks juhtumianalüüsi

Juhtumianalüüs (case study) number 12. Alateema 1.

Hetkel rakendatakse Eestis visuaalsel vaatlusel põhinevat taimekahjustajate leviku hoiatus- ja prognoosisüsteemi. Samas kulub enamike patogeenide puhul reaalsest nakatumisest kuni sümptomite ilmumiseni mitu nädalat. Seega on visuaalselt tuvastatavatel sümptomitel põhinev fungitsiidiga töötlemise ajastamine sageli riskantsem ja vähem tõhus, kuna nakatunud taimedel võivad haiguse sümptomid toimiva haigustõrje jaoks liiga hilja ilmneda. Sihipärane haiguste ohjamine, selleks et pestitsiidide vähem kasutada, peaks tuginema piirkonnas esinevate fütopatogeensete seente seirele.

Paljud fütopatogeensed seened, näiteks Puccinia spp., Botrytis spp., Fusarium spp., Phytium spp. võivad spooride tuules hajumise kaudu levida pikki vahemaid ja põhjustada haiguspuhanguid lähtekohast kaugel.

Projekti raames paigaldatakse  OÜ Rannu Seeme talinisu põllu äärde eosepüüdja (pildil). Masin mõõdab õhu kaudu levivate seenhaiguste eoseid iga 2 tunni tagant. Eosepüüdja töötab 24 tundi ööpäevas ja annab infot õhu kaudu levivad seeneliikide ja nende rohkuse kohta. Hinnatakse õhus levivate spooride hulka ja tüüpe. Eosepüüdjast saadud proove analüüsitakse molekulaarsete meetoditega, mis on mõeldud õhu kaudu levivate seeneliikide otseseks avastamiseks ja identifitseerimiseks. Esosepüüdja vahetusse lähedusse paigaldatakse ilmajaam, millest kogutud info integreerimisel on võimalik fungitsiidide kontrolli tõhusamalt ajastada ja ebavajalikud töötlemised välistada.

Fungitsiidide kasutamine peaks tuginema täpsele teabele, mis on kogutud keskkonnas esinevate fütopatogeensete seeneliikide (sealhulgas invasiivsete seeneliikide) kohta. Taimehaiguste lööbimise täpsema ennustamise jaoks luuakse olemasolevate kliimatingimustega sobituv mudel-prognoosisüsteem, et andmeid kiirelt edastada taimekasvatajale. Uuringu meetmed aitavad säästva põllumajandusliku majandamise ja taimekahjuritest seente tõrjeks kasutatavate mullafauna teenuste olulise parandamise kaudu vähendada välist sisendit. Selle tulemusena on agroökosüsteemid vastupidavamad ja nende haldamiseks kulub vähem raha, samas välditakse saagikuse vähenemist ja saadakse tervislikumad põllukultuurid.

Juhtumianalüüs (case study) number 12. Alateema 2.

Traditsioonilises põllumajandustootmises on ajalooliselt kasutatud intensiivset mullaharimist, kuid üha enam on Euroopas hakanud populaarsust koguma mullaharimiseta või minimeeritud harimisega põllumajandustootmine, mille tagajärjel moodustub mulla peale kõdukiht. Pestitsiidide kasutamisel akumuleeruvad jäägid kõdukihti, kust need vabanevad mulda. See võib vähendada mulla funktsionaalset mitmekesisust ning pikas perspektiivis on ohustatud mulla seisund. Juhtumianalüüsis uuritakse pestitsiidide jääke teraviljakasvatuses, et selgitada välja nende kogunemismäär mullaharimiseta põldudel ja selle mõju pinnasele.

Eesmärk on teada saada pestitsiidijääkide sisalduse määr ning mõju mulla faunale otsekülvi ja minimeeritud mullaharimisega tootmispõldudel. Põllumajandustootjatele tehakse ülevaade leitud pestitsiidide järjestusest, normist ja tüüpidest ning antakse piirkonnaspetsiifilisi andmeid, et nad saaksid kohandada pestitsiidide kasutamist teraviljakasvatuses. Läbi pestitsiidijääkide seiramise luuakse konkreetsed soovitused nende sihipäraseks kasutamiseks teraviljakasvatuses. Paranema peaks mulla bioloogiline mitmekesisus, mille tulemusel on põllukultuurid tervemad ja saagikus suurem. Suurem eesmärk on kaasa aidata mulla mitmekesisuse püsimisele.