Talvised vahekultuurid

Põhikultuuri järel vahekultuurina kasvatamiseks sobivate liikide segude ja nende viljelemiseks sobiva agrotehnika väljatöötamine

Eesmärk on talviste vahekultuuride kasvatamisega vähendada toitainete leostumist pinna- ja põhjavette ning ära hoida vee- ja tuuleerosiooniga viljaka mullakihi ära kandmine. Varaste põllukultuuride koristamise järgselt jääb põld pinnakatteta. Vahekultuuride eesmärk on siduda vett ja toiteelemente, et vähendada nende leostumist. Projekti raames uuritakse erinevate vahekultuuride liikide kasvatussobivust Eesti kliimas.

Uuritakse järgmisi vahekultuurideks sobivaid liike ja nendest koostatud segusid:

  • Talivikk
  • Talioder
  • Rukis
  • Kaer
  • Harilik tatar
  • Kesaredis
  • Valge sinep (ainult Jõgeva katses)
  • Keerispea
  • Inkarnaatristik
  • Aleksandria ristik
  • Kuna kasvukiiruse dünaamika on taimeliigiti erinev, siis erinevate taimeliikide segude kasvatamisel eeldatakse, et kasvaks suurem kogus biomassi.
  • Segude eelis on ka kasvatusriskide vähenemine, toitainete leostumise vähenemine, mullakaetuse suurenemine (väheneb erosioon) ja bioloogilise mitmekesisuse soodustamine.
  • Lisaks uuritakse, kuidas mõjutavad biomassi moodustamise kiirust ja toitainete sidumist erinevad sisendid: mineraalväetis, biostimulaatorid ja vedelsõnnik.

2017.aastal, 2018. aastal ja 2019. aastal rajati katsed Eesti Maaülikooli katsepõllule ja klastri liikmete tootmispõldudele. Katseandmeid koguti ka Eesti Taimekasvatuse Instituudi vahekultuuride katselt. Uuriti nii talvituvaid kui mittetalvituvaid liike erinevatest taimede sugukondadest (liblikõielised, ristõielised, kõrrelised). Segud koostati erinevate külvikordade (ristõielist sisaldav ja ilma ristõielisteta) ja harimistehnoloogiate (künd, minimeeritud harimine ja otsekülv) tarbeks.

Vahekultuuride segude katses Eesti Maaülikooli katsepõllul uuriti 9 erineva vahekultuuride segu biomassi moodustumist ja toitainete sisaldust. Iga segu koosnes 3-4 st liigist. Segud koostati põhimõttel, et igas segus oleks liblikõieline kultuur, sest see seob õhust lämmastikku. 2017. aastal külvati segud 8.augustil ja eelviljaks oli talinisu, 2018. aastal külvati segud 1. augustil ja eelviljaks oli talioder, 2019.aastal külvati vahekultuurid 6. augustil ja eelviljaks oli varajane oder. Kõigil katseaastatel teravilja põhk purustati ja jäi põllule. Vahekultuuride biomassi suurus ja toitainete sisaldus määrati oktoobris vegetatsiooni perioodi lõpus ja talvituvatel kultuuridel lisaks kevadel vahetult enne kündi. 2017 – 2019.aastal katsetati tootmispõldudel erinevate harimisviisidega: künnipõhine mullaharimine ja otsekülv.

Klastri liikmete põldudest toimusid 2017. aastal katsed Rannu Seeme OÜ põllul, kus kasutati kahte vahekultuuride segu, kusjuures mõlemale segule anti 30 kg/ha mineraalset lämmastikku. 2018. ja 2019. aastal toimusid katsed nelja tootja juures: kaks Tartumaal (Rannu Seeme OÜ ja OÜ Erumäe Kari) ning kaks Lääne Virumaal (Avanduse Agro OÜ ja OÜ Uuetoa talu). Katsed rajati nii otsekülviga, kui ka künnipõhiselt. Eelviljadeks olid varavalmivad teraviljad, talirüps või mustkesa. 

Selleks, et aru saada, kas biomassi moodustamise kiirust on võimalik suurendada erinevate sisenditega (biostimulaatorid, vedelsõnnik), rajati 2018. ja 2019. aastal katse OÜ Erumäe kari põllule (vedelsõnnikuga väetamine). 2017. aastal ja 2018. aastal rajati katsed EMÜ katsepõllule, et hinnata biostimulaatorite mõju vahekultuuride biomassi moodustumisele. Lisaks korraldati 2018. aastal laborikatse, kus kasutati bakterpreparaati (Bioorg) ja vees lahustuvat mükoriisat, millega töödeldi vahekultuuride seeme vahetult enne külvi. 2017-2019. aastal viidi läbi Eesti kliimatingimustes optimaalse külviaja välja selgitamiseks katsed. 2017.aastal oli kolm külviaega, 2018.aastal viis, 2019. aastal neli. Katse toimus kõigil aastatel viie liigiga: talivikk, kesaredis, keerispea, inkarnaatristik, aleksandria ristik.

Fotol vahekultuuride testimiseks valitud katsepõld (Rannu Seeme OÜ).

Katse külv Erumäe talus 2018. Vahekultuuride otsekülv, ilma lägata.

Vahekultuuride külv Erumäe talus 2018. Väetamine vahetult enne vahekultuuri külvamist (läga mulda viimise järgselt).

Tulemused
  1. Vahekultuuride biomassi saak võib olla aastate lõikes küllaltki varieeruv, sõltudes külviajast ja sügisperioodi aktiivsete temperatuuride summast ning sademete hulgast. Samuti mõjutavad biomassi suurust segusse valitud liigid.
  2. Seniste katsetulemuste põhjal (3 väga erinevat aastat ilmastiku poolest) on kõige stabiilsema ja suurema biomassi moodustanud segu, mis koosnes talivikk (10 kg/ha) + kesaredis (2 kg/ha) + keerispea (3 kg/ha) + Aleksandria ristik (2 kg/ha).
  3. Optimaalne aeg vahekultuuride rajamiseks Eestis on augusti esimesed 15 päeva.
    Pärast seda väheneb biomass, kuid vähenemine sõltub ilmastikutingimustest ja vahekultuuride liikidest. Suurimad biomassid on külviaja katsetes olnud talivikil ja kesaredisel. Kõige rohkem mõjutas külviaeg uuritud liikidest Aleksandria ristikut, mille biomass vähenes teisel ja kolmandal külviajal vastavalt 47 ja 90 % võrreldes esimese külviajaga.
  4. Vahekultuuride väetamisel mineraalväetisega (N) ei olnud ühesuunalist mõju vahekultuuride biomassile ja edasised uuringud on vajalikud. Veise vedelsõnnikuga väetamine suurendas usutavalt vahekultuuride biomassi võrreldes väetamata alaga.
  5. Kasutatud biopreparaatidega seemnetöötlusel ei olnud usutavat mõju kultuuride biomassi suurusele, küll aga võis täheldada taimede ühtlasemat tärkamist võrreldes töötlemata variandiga.
  6. Lämmastiku sidumine vahekultuuride poolt sõltub taimeliigist, biomassi suurusest ja toitaine sisaldusest taime kudedes. Kõige rohkem lämmastikku sidus 2017.aastal talivikk.
  7. Üheaastatste ristikute biomassi suurust mõjutab ilmastik. Näiteks 2018. aasta kuiv ja kuum vahekultuuride kasvuperiood ei sobinud aleksandria ristikule, sest kuivast mullast on antud liigil raske niiskust kätte saada, kuna tema juur ei ulata sügavale. 
  8. Senised katsed on näidanud, et vahekultuurina saab külvata ka kesaredist. Sobivaks on osutunud kesaredis segukultuurina.

Talivikk (fotol) on Eestis uus kultuur. Meie katsete andmetel Eesti tingimustes talvekindel ja peale talvitumist hakkab kevadel väga vara kasvama. Talivikk on suure biomassi ja toitainete sidumise võimega ning moodustab ka hilisema külvi korral arvestatava biomassi. Mittetalvituvatest uutest liikidest sobib meie tingimustesse kesaredis (ka otsekülvi kasutades). 

Liblikõielised üheaastased ristikud vajavad täiendavat uurimist. Aleksandria ristik talub veidi külma, kuid ei ole talvekindel. Inkarnaatristik on talvekindlam, kuid see küsimus vajab veel täiendavat uurimist: kuidas külviaeg mõjutab talvekindlust, millist miinustemperatuuri talub ja kuidas seda mõjutab lumikatte paksus. 

Ristõielistest vahekultuuridest on innovaatiline külvata vahekultuurina kesaredist. Senised katsed on näidanud häid tulemusi. Segudesse sobib hästi ka kiire kasvu ja suure biomassi moodustamise võimega keerispea.

Partner:
Eesti Maaülikool – Liina Talgre, Enn Lauringson

Kasulikud lingid