Meetodid toitainekao vähendamiseks sügisesel väetamisel

Lämmastik (N) on sõnnikus esindatud nii anorgaanilises (mineraalses) kui ka orgaanilises vormis. Mineraalne lämmastik on taimede poolt kergesti omastatav, kuid ka kergesti ammoniaagina atmosfääri lenduv. Ammooniumlämmastiku (NH3-N) üleminekul nitraatlämmastikuks (NO3-N) võib esineda kadusid ka denitrifikatsiooni ja leostumise tulemusena.

Ligikaudu 90% kogu Euroopa ammoniaagi heitkogusest pärineb loomafarmidest ning
on põhjustatud puudulikust sõnnikukäitlusest ja põllu- ja rohumaade väetamisest. Lämmastikühendite lendumine põhjustab veekogude eutro-fikatsiooni, muldade hapestumist ja lõhnahäiringut. Lämmastikühendite liikumine künnikihis mõjutab põhjavee kvaliteeti.

Ammoniaagi lendumist mõjutab sõnniku pH,  selle kuivaine- ja ammoniumlämmastiku sisaldus. Sügisel vedelsõnnikuga mulda viidud lämmastikust püsib kevadeni künnikihis vaid väike osa. Tehtud uuringud viitavad, et aprillikuuks on künnikihis alles vaid 50% sügisel antud lämmastikust.

Väärt mullatoitainete kadude,  nitraatide leostumise vähenda-miseks tuleb vedelsõnnik laotada taimkattega põllule või rohumaale.  Ammoniaagi lendumise vähendamiseks on vaja see viia  mulla  sisse. Selleks sobib näiteks rohumaa-ketastega injektorlaotur. Lohisvoolikuga laoturi kasuta-misel on soovitav sõnnikut eelnevalt veega lahjendada. See tagab väetusaine kiirema mulda imbumise.

Eestis tehtud katsetes on sõltuvalt biomassi suurusest sügisel vahe-kultuuride poolt seotud lämmastiku kogused järgmised:

  • kesaredis:  69-103 kg N/ha;
  • rukis: 16-30 kg N/ha;
  • inkarnaatristik: 33-42 kg N/ha;
  • talivikk keskmiselt: 53 kg N/ha.

Vedelsõnniku normi arvutamine

Otstarbeka käitlemise korral on sõnnik väärtuslik orgaaniline väetis.

Vedelsõnnikuga antava N norm arvutatakse ammooniumlämmastiku sisalduse alusel ja see ei tohi olla suurem põllul kasvava kultuuri võimest mullast lämmastikku omastada.

Näide vedelsõnniku normi arvutamise kohta, kui see laotatakse  sügisel taliviki põllule: taliviki poolt seotav N kogus on 53 kg/ha. Vedelsõnniku NH4-N sisaldus on  0,2%.

Sõnniku norm t/ha = vahekultuuri poolt seotav N kogus, kg ha-1/ NH4-N sisaldus vedelsõnnikus, % *100/1000

Arvutuskäik: 
(53×100)/(0,2×1000)=26,5 t/ha

Vedelsõnnikut tuleb vahekultuuri keskmist biomassi ammoonium-lämmastiku sisaldust arvestades anda 26,5 tonni hektari kohta.